ID: 3211809
Tehing Müüa muu
Korruseid 2
Ehitusaasta 1750
Seisukord Vajab renoveerimist
Valmidus Valmis
Omandivorm Kinnistu
Üldpind 763 m²
Krundi pind 5954 m²
Hind alates 220 000 EUR
EUR/m²: 288.34 EUR/m²

Info

  Harjumaa, Harku vald, Kumna, Kumnamõisa tee 4, 2 korrust, kinnistu, puitmaja, valmis, vajab renoveerimist, ehitusaasta 1750, elamispind 353 m², kogupind 763 m², krunt 5 954 m²

Lisainfo

 Tallinna piir vaid 10 km.

Ehitisregistris arvel korterelamuna. Majas on 4 1-toalist ja 4 2-toalist korterit. Lisaks on maja teine korrus tühi, kuhu on sammuti võimalik rajada täiendavaid ruume.
Kõrval asub kaunilt renoveeritud Kumna mõisa uus peahoone, mis on tuntud ka turismiatraktsioonina. Miks mitte rajada üks kaunis majutusasutus?

Samas on hoonet võimalik kasutada ka ühepereelamuna.

Hoone katusekatte vahetuseks ja katusekonstruktsioonide rekonstrueerimiseks on olemas muinsuskaitseameti poolt kinnitatud projekt.
Hoone parempoolses osas kivist täiskeldriga juurdeehitus.

Info Mõisaportaalist:

Kumna in Kirchspiel Kegel, Harrien

Kumna mõis (saksa k Kumna) on rajatud 1620tel aastatel. Mõisa esimeseks omanikuks oli Johan Knopius, kelle järgi on paikkonda eesti keeles vahel ka Knoobuseks kutsutud. 1656. aastal omandas mõisa Heinrich Göbel. Põhjasõja järgselt kuulus mõis algselt Johann Friedrich Lübekenile. 1778. aastal omandas mõisa Karl von Kosküll, kelle käest ta 19. sajandi algul siirdus Johann Lütkensi omandusse.

Alates 1838. aastast kuni mõisa-ajastu lõpuni oli mõis von Meyendorffide aadliperekonna valduses. Mõisasüda jäi von Meyendorffide kätte kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

Mõisa vana peahoone on kõrgel soklil paiknev ühekorruseline viilkatusega puitehitis. Hoone on ehitatud algselt arvatavasti 18. sajandi lõpul, kuid meieni on ta jõudnud 19. sajandi lõpul ümber ehitatult. Hoonele on iseloomulikud arvukad puidust kaunistused, mis on eriti ilusad just akende pealmikes. Fassaadi keskosas paikneb väike eenduv eeskoda ning parempoolses otsas kivist juurdeehitis.

1910tel aastatel püstitati vanast peahoonest põhja poole kahekorruseline neoklassitsistlik uus peahoone. Uut peahoonet iseloomustab tugevalt eenduv keskosa, millel on kahe korruse kõrgune nelja joonia pilastriga portikus. Portikust kroonib kolmnurkfrontoon. Hoone nurgad on rusteeritud. Uus peahoone sai täies mahus valmis alles 1920tel aastatel, seega peale mõisate võõrandamist, mis jättis Kumna mõisasüdame küll puutumata.

Kumna mõisnik Georg von Meyendorff püstitas 1862. aastal mõisast Keila poole pastoraadi teeristi pronksist Martin Lutheri mälestussamba. 1949. aastal võeti kuju maha ja sulatati ümber Tallinna püstitatud Stalini kujuks. See on Eesti Ajaloomuusemis tänini säilinud.
rainer@olgo.ee

Kontakt:

 Rainer Olgo, 55512777